EVS-ISO 4037-3:2019

See dokument määratleb lisaprotseduurid ja -andmed kiirguskaitse individuaalseks ja pindala seireks kasutatavate dosimeetrite ja doosi kiiruse mõõteseadmete kalibreerimiseks. Kiirguskaitse doosi (kiiruse) mõõteseadmete kalibreerimise üldist protseduuri ja koste määramist kirjeldatakse standardis ISO 29661 ning seda järgitakse nii palju kui võimalik. Sel eesmärgil kasutatakse standardis ISO 4037-1 kirjeldatu kohaselt footoni referentskiirguse väljasid, mille keskmine energia asub vahemikus 8 keV kuni 9 keV. Lisas D on toodud lisateave normtingimuste, vajalike standardsete katsetingimuste ja elektronide ulatusega kaasnevate mõjude kohta. Individuaalse seire puhul käsitletakse nii kogukeha- kui ka jäsemedosimeetreid ning pindala seire puhul portatiivseid ja fikseeritud doosi (kiiruse) mõõteseadmeid.
Referentsväljade jaoks on vajalik laetud osakeste tasakaal, kuigi see pole alati kindlaks määratud töökohal olevas väljas, mille jaoks dosimeeter tuleks kalibreerida. See kehtib eriti footoni energia kohta referentssügavusel d ilma laetud osakestele omase tasakaaluta, mis sõltub energia ja referentssügavuse d tegelikust kombinatsioonist. Elektronid, mille energia on üle 65 keV, 0,75 MeV ja 2,1 MeV, võivad läbida vastavalt 0,07 mm, 3 mm ja 10 mm ICRU kudet ja nendest väärtustest suuremate footoni energiate korral loetakse kiirgusparameetrid sellel sügavusel defineeritud suuruste jaoks sisemise tasakaaluta laetud osakeste kiirgusparameetriteks. See dokument tegeleb ka koste määramisega pealelangeva footoni energia ja kiirguse langemisnurga funktsioonina. Sellised mõõtmised võivad kujutada endast osa tüübikatsest, mille käigus uuritakse lisasuuruste mõju kostele.
See dokument on kasutatav ainult selliste õhukerma kiiruse väärtuste korral, mis on suuremad kui 1 μGy/h.
See dokument ei hõlma fikseeritud pindaladosimeetrite in-situ kalibreerimist.
Dokumendis kirjeldatakse eri dosimeetrite puhul järgitavaid protseduure. Soovitused on esitatud kasutatava fantoomi ja rakendatavate teisendustegurite kohta. Soovitatavad teisendustegurid on antud ainult vastavuses olevatele kiirguse referentsväljadele, mis on määratletud standardi ISO 4037-1:2019 peatükkides 4 kuni 6. Standardi ISO 4037-1:2019 lisad A ja B, mis on mõlemad teatmelisad, hõlmavad fluorestsentskiirgusi ja radionukliidi 241Am, S-Am gammakiirgust, mille kohta publitseeritud detailne teave ei ole kättesaadav. Standardi ISO 4037-1:2019 lisas C esitatakse täiendavaid röntgenikiirguse väljad, mis on kirjeldatud kvaliteedinäitajaga. Teisendustegurid kõigi nende kiirgusparameetrite korral on toodud lisades A kuni C, kuid ainult ligikaudse hinnanguna, kuna nende teisendustegurite üldine määramatus tegelikes kiirguse referentsväljades pole teada.
MÄRKUS  Terminit „dosimeeter“ kasutatakse üldmõistena kõigi individuaalseks ja pindala seireks kasutatavate dosimeetrite ja doosi kiiruse mõõteseadmete kohta.