EVS-EN ISO 4037-3:2021

See standard määrab lisameetodid ja andmed kiirguskaitses isiku ja pindala seireks kasutatavate dosimeetrite ja doosikiiruse mõõteriistade kalibreerimiseks. Kiirguskaitse doosi (kiiruse) mõõteriistade kalibreerimise üldist protseduuri ja koste määramist kirjeldatakse standardis ISO 29661 ning seda järgitakse nii palju kui võimalik. Sel eesmärgil kasutatakse standardis ISO 4037-1 kirjeldatu kohaselt footonite, mille keskmine energia asub vahemikus 8 keV kuni 9 meV, etalonkiirgusvälju. Lisas D on toodud mõningane lisateave võrdluse tingimuste, nõutavate katse normaaltingimuste ja antud elektronide vahemikega kaasnevate mõjude kohta. Isikuseire puhul käsitletakse nii kogukeha- kui ka jäsemedosimeetreid ning pindala seire puhul portatiivseid ja paigaldatud doosi(kiiruse) mõõteseadmeid.
Etalonväljade jaoks on vajalik laetud osakeste tasakaal, kuigi see pole alati kindlaks määratud töökohal olevas väljas, mille jaoks dosimeeter tuleb kalibreerida. See kehtib eriti footoni energiate korral etalonsügavusel d ilma sisemise tasakaaluta laetud osakeste kohta, mis sõltub energia ja etalonsügavuse d tegelikust kombinatsioonist. Elektronid, mille energia on suurem kui 65 keV, 0,75 MeV ja 2,1 MeV, võivad läbida vastavalt 0,07 mm, 3 mm ja 10 mm ICRU kudet, ja kiirgusomadused footonite energiate korral, mis ületavad eelpool toodud väärtusi, loetakse kiirgusomadusteks ilma laetud osakestele omase tasakaaluta suuruste jaoks, mis on määratud nende sügavustes. See standardi osa tegeleb ka pealelangeva footoni energia ja kiirguse langemisnurga kui koste funktsiooni määramisega. Sellised mõõtmised võivad kujutada endast osa tüüpilisest katsest, mille käigus uuritakse täiendavate mõjusuuruste mõju kostele.
See standard on kasutatav ainult 1 μGy/h suuremate õhukerma kiiruse väärtuste korral.
See standard ei hõlma kohale kinnitatud pindaladosimeetrite in-situ kalibreerimist.
Dokumendis kirjeldatakse eri dosimeetrite puhul järgitavaid meetodeid. Kasutatava fantoomi ja rakendatavate teisendustegurite kohta on antud soovitusi. Soovitatavad teisendustegurid on toodud ainult kombineeritud kiirguse etalonväljade jaoks, mis on määratud standardi ISO 4037-1:2019 peatükkides
4 kuni 6. ISO 4037-1:2019 teatmelisad A ja B hõlmavad fluorestsentskiirgusi ja radionukliidi 241Am, S-Am gammakiirgust, mille kohta pole detailne avaldatud teave kättesaadav. ISO 4037-1:2019 lisa C toob ära täiendavaid röntgenkiirguse välju, mida on kirjeldatud kvaliteediindeksiga. Teisendustegurid kõigi nende kiirguste korral on toodud lisades A kuni C, kuid ainult ligikaudse hinnanguna, kuna nende teisendustegurite üldine määramatus tegelikes kiirguse etalonväljades pole teada.
MÄRKUS  Terminit „dosimeeter“ kasutatakse üldmõistena kõigi isiku ja pindala seireks kasutatavate dosimeetrite ja doosikiiruse mõõteseadmete kohta.