EVS-EN 14212:2012

Standard näeb ette ultraviolettfluorestsentsmeetodi vääveldioksiidi kontsentratsiooni pidevmõõtmiseks välisõhus. Standard määratleb suutlikkusnäitajad ja nende nõutavad väärtused sobiva UV-fluorestsentsanalüsaatori valikuks tüübikinnituskatsetes. Standardis kirjeldatakse ka analüsaatori sobivuse hindamist kindla mõõtekoha jaoks kontrollimaks, et täidetud oleks direktiivi 2008/50/EÜ I lisa [1] nõuded andmekvaliteedile, ning kasutusnõudeid proovivõtul, kalibreerimisel ja kvaliteedi tagamisel.
Meetod sobib vääveldioksiidi massikontsentratsiooni mõõtmiseks välisõhus kuni kontsentratsioonini 1000 µg/m³. See kontsentratsioonivahemik on tüübikinnituskatsetes kasutatav SO2 kontsentratsioonivahemik.
MÄRKUS 1  Sõltuvalt kontsentratsioonidest välisõhus saab kasutada muid vahemikke.
MÄRKUS 2  Kui standardi meetodit kasutatakse muul kui EL-i direktiivis 2008/50/EÜ nõutavate mõõtmistega seotud eesmärgil, ei pruugi mõõtevahemikule ja mõõtemääramatusele esitatavad nõuded olla kohustuslikud.
Meetod katab maa-, linnatausta-, liiklus- ja tööstuspiirkondade välisõhus määratavad vääveldioksiidi kontsentratsioonivahemikud.
Tulemused esitatakse kujul µg/m³ (temperatuuril 20 °C ja rõhul 101,3 kPa).
MÄRKUS 3  SO2 massikontsentratsioon 1000 g/m³ vastab SO2 moolisuhtele 376 nmol/mol.
Standardis on teavet mitmele sihtrühmale.
Peatükid 5 kuni 7 ning lisad C ja D kirjeldavad vääveldioksiidi UV-fluorestsentsmõõtmise ja proovivõtuseadmete üldpõhimõtteid.
Peatükk 8 ja lisa E on suunatud katselaboritele, mis teevad vääveldioksiidianalüsaatorite tüübikinnituskatseid. Peatükid kirjeldavad järgmisi küsimusi:
—  tüübikinnituskatsete tingimused, metoodika ja nõuded;
—  analüsaatori suutlikkusnõuded;
—  tüübikatsetuse tulemuste hindamine;
—  vääveldioksiidianalüsaatori mõõtetulemuste määramatuse hindamine tüübikinnituskatse tulemuste põhjal.
Peatükid 9 kuni 11 ning lisad F ja G on suunatud seirevõrkudele, mis teevad tegelikke vääveldioksiidi mõõtmisi välisõhus. Peatükid kirjeldavad järgmisi küsimusi:
—  analüsaatori algpaigaldus seirevõrku ja heakskiidukatsed;
—  jooksev kvaliteedi tagamine ja -kontroll;
—  mõõtetulemuste arvutamine ja esitamine;
—  mõõtetulemuste määramatuse hindamine praktilistel seiretingimustel.