EVS-EN 12341:2014

See Euroopa standard kirjeldab standardmeetodit suspendeerunud osakeste PM10 või PM2,5 massikontsentratsiooni määramiseks välisõhus osakeste filtritele kogumise ja kaalumise teel.
Mõõtmised tehakse lisas A määratletud sissevooluava ehitusega proovivõtuseadmetega, mis töötavad nimivoolukiirusel 2,3 m3/h nominaalsel proovivõtuperioodil 24 h. Mõõtmistulemused esitatakse kujul µg/m3, kusjuures õhu ruumala on proovivõtu ajal sissevooluava juures välitingimustel oleva õhu maht.
See standard on rakendatav kontsentratsioonivahemikus ligikaudu 1 µg/m3 (standardmõõtemeetodi määramatusena väljendatud avastamispiir) PM10 puhul kuni 150 µg/m3 ja PM2,5 puhul kuni 120 µg/m3.
MÄRKUS 1 Ehkki standard ei ole valideeritud kõrgematel kontsentratsioonidel, võib selle kasutuspiirkonda laiendada välisõhu kontsentratsioonideni ca 200 µg/m3, kasutades sobivaid filtrimaterjale (vt jaotist 5.1.4).
See Euroopa standard kirjeldab meetodeid ja esitab nõuded filtrite kassetiga automaatselt järjestikku filtreid vahetavate ja pikemaajaliseks iseseisvaks käitamiseks sobivate proovivõtuseadmete kasutamiseks. Filtrite kassetiga automaatselt järjestikku filtreid vahetavaid proovivõtuseadmeid kasutatakse Euroopa Liidus laialdaselt PM10 või PM2,5 kontsentratsioonide mõõtmiseks välisõhus. Samas aga ei välista see standard ühefiltriliste proovivõtuseadmete kasutamist.
Standard ei esita meetodeid muud liiki, nt teistsuguse aerosoolide klassifikaatoriga varustatud ja/või teistsugusel voolukiirusel töötavate proovivõtuseadmete võrdväärsuse tõendamiseks. Sellised meetodid ja nõuded on üksikasjalikult esitatud juhendis „Välisõhu seiremeetodite võrdväärsuse tõendamise juhis“ („Guide to the Demonstration of Equivalence of Ambient Air Monitoring Methods“) [11] ning automaatsetele pidevatele PM-seireseadmetele (vt CEN/TS 16450:2013).
See Euroopa standard kujutab endast varasemate Euroopa standardite (EN 12341:1998 ja EN 14907:2005) edasiarendust seoses 2,3 m3/h proovivõtuseadme arendusega, et võtta arvesse filtri temperatuuri piiranguid proovivõtu ajal ja pärast proovivõttu ning võimet jälgida temperatuuri proovivõtusüsteemi kriitilise tähtsusega punktides. Seadmete ostmisel on soovitatav valida sellised, mis vastavad täielikult sellele standardile. Samas aga on nende 2,3 m3/h proovivõtuseadmete vanematel versioonidel, mis ei kasuta õhusärgijahutust ja millel pole võimet jahutada filtreid pärast proovivõttu või võimet jälgida temperatuuri proovivõtusüsteemi kriitilise tähtsusega punktides, eristaatus nende kasutamisel standardproovivõtuseadmetena. Nende proovivõtuseadmete abil saadud varasemad tulemused on endiselt kehtivad. Neid proovivõtuseadmeid saab endiselt kasutada seireks ja võrdväärsuskatseteks, tingimusel, et täiendavalt võetakse põhjendatult arvesse nende määramatusi (vt lisa B).
Lisaks on kolmel konkreetsel proovivõtusüsteemil – „pika düüsiga“ 2,3 m3/h proovivõtuseade ja 68 m3/h proovivõtuseade PM10 määramiseks vastavalt standardile EN 12341:1998 ning 30 m3/h PM2,5 sissevooluava vastavalt standardile EN 14907:2005 – samuti eristaatus nende kasutamisel standard-proovivõtuseadmetena. Nende proovivõtuseadmete abil saadud varasemad tulemused on endiselt kehtivad. Neid proovivõtuseadmeid saab endiselt kasutada seireks ja võrdväärsuskatseteks, tingimusel, et täiendavalt võetakse põhjendatult arvesse nende määramatusi (vt lisa B).
Selle Euroopa standardi lisas B kirjeldatud muid proovivõtusüsteeme võib kasutada tingimusel, et täiendavalt võetakse põhjendatult arvesse nende võrdväärsuskatsetest tuletatud määramatusi.
MÄRKUS 2 Olemasolevate andmete hindamisel on välja selgitatud, et nende proovivõtuseadmetega PM10 ja PM2,5 kohta saadavad tulemused on võrdväärsed selle standardi rakendamisel saadavate tulemustega. Tulemused on esitatud lisas B.
Samuti annab see Euroopa standard suunised filtrite valimiseks ja katsetamiseks, et vähendada selle standardi rakendamisel saadavate tulemuste mõõtemääramatust.