Infoteenus
03 TEENUSED. ETTEVÕTTE ORGANISEERIMINE, JUHTIMINE JA KVALITEET. HALDUS. TRANSPORT. SOTSIOLOOGIA
Uued standardid
EVS 807:2024
Kinnisvarakeskkonna korraldus ja korrashoid
Käsitlusala:
EVS 807 avab kinnisvarakeskkonna juhtimise olemuse. Iga kinnisvaraobjekti omanik tagab oma otsuste ja rahastamisega temale kuuluval kinnisvaraobjektil kinnisvarakeskkonna ohutuse (üldmõistes: korrashoiu) ja kasutatavuse nii ühiskonnale kui ka konkreetsetele lõppkasutajatele.
Sobiliku kinnisvarakeskkonna tagamiseks on vaja teha erinevaid tegevusi, mille elluviimisel kasutatakse üldjuhul vastava ettevalmistusega erialaspetsialiste. EVS 807 tegevuste klassifikaator on vajalik omanikule eelkõige selleks, et saada aru kinnisvaraobjektiga seotud tegevuste ulatusest – omand alati kohustab. Ühiskonnas kehtivad eri tasandite õigusaktid, mis reglementeerivad miinimumnõudeid korrashoiuga seotud tegevustele ja nende tulemustele. Konkreetse kinnisvaraobjekti omanik võib alati taotleda soovi korral kõrgemat kvaliteeti kui vaid miinimumnõuetele vastavust.
Korrashoiuteenuse osutamisel lähtuvad lepingupooled võlaõigusseaduses sätestatud käsunduslepingu või töövõtulepingu regulatsioonist, olenevalt valitud lepingu vormist. Standardis EVS 807 toodud tegevuste klassifikaator on samuti vajalik kinnisvaraobjektiga seotud kulude analüüsimiseks ja nende kulude jaotamiseks objektiga seotud poolte vahel.
EVS 807 esitab valdkonnaga seotud põhitermineid, kirjeldab kinnisvarakeskkonna juhtimise ratsionaalset ja kvaliteetset korraldamist, sellega kaasnevat infovajadust ja dokumenteerimist ning kaasnevaid kulusid. Selle standardi järgimine on vabatahtlik, kuni seda ei ole kohustuslikuks tehtud nt õigusaktiga või lepingupoolte vahelise kokkuleppega.
Alusdokumendid:
EVS-EN 17952:2024
Value Management - Function Analysis: Basic characteristics, requirements and guidance for implementation
Käsitlusala:
This document presents Function Analysis (FA) and specifies requirements for Function Analysis and its deliverables. It presents the two distinct areas of application, namely, Functional Need Analysis (FNA) relating to understanding the need, setting goals and Technical Function Analysis (TFA) relating to selecting and developing a solution. It specifies requirements for the basic characteristics of the deliverables within FNA and TFA and expands requirements, guidance and recommendations about FA expressed in the Functional Performance Specification Standard (EN 16271) and in the Value Management Standard (EN 12973).
This document provides an essential reference and support for any person wishing to improve the efficiency, effectiveness and overall performance of their organization. It aims to support sustainable development in an organization. FA offers an opportunity to enhance skills of people involved.
In order to present the conditions for implementation and development of FA deliverables, this document:
• introduces the interests and fields of application and presents a variety of situations in which FA is used in support of projects of all types and sizes;
• specifies essential conditions for successful FA, including roles and responsibilities of the people involved, monitoring the performance of the FA team, processes for validation and verification and supply of valid and verified deliverables; and
• specifies requirements for FA and the basic characteristics of FA deliverables whilst outlining methods, and tools for the realization of the deliverables.
FA is progressed using the following:
• FNA: support for the process of identifying and understanding the need, defining objectives, and setting the goal to be achieved;
• TFA: support for design or research processes and evaluation of solutions; and
• Iteratively focusing on the FNA and TFA by revisiting the identified need, balancing capabilities of available technologies, resources and constraints, achieving the most desirable outcome.
In the area of FNA, this document sets out FNA requirements for the deliverables to establish the Functional Need Expression (FNE). The FNE can serve as a basis for establishing an understanding of the expressed need, the complete list of User Related Functions (URFs), constraints and interfaces. These deliverables serve as a basis for identifying, organizing, characterizing and prioritizing functions and function interfaces. These deliverables can also support preliminary risk and reliability studies, economic studies, impact assessments and development of Functional Performance Specifications (FPSs).
In the area of TFA, this document sets out requirements for TFA deliverables which aim to satisfy the need, expressed in the FNE. The TFA deliverables are focused on analysing existing and potential solutions, identifying a complete list of the Product Related Functions (PRFs) to meet the FNE; evaluating concepts and making a choice for a solution then optimizing the Product Function Architecture (PFA) to identify the “best” solution.
This document provides an essential reference and support for any person wishing to improve the efficiency, effectiveness and overall performance of their organization. It aims to support sustainable development in an organization. FA offers an opportunity to enhance skills of people involved.
In order to present the conditions for implementation and development of FA deliverables, this document:
• introduces the interests and fields of application and presents a variety of situations in which FA is used in support of projects of all types and sizes;
• specifies essential conditions for successful FA, including roles and responsibilities of the people involved, monitoring the performance of the FA team, processes for validation and verification and supply of valid and verified deliverables; and
• specifies requirements for FA and the basic characteristics of FA deliverables whilst outlining methods, and tools for the realization of the deliverables.
FA is progressed using the following:
• FNA: support for the process of identifying and understanding the need, defining objectives, and setting the goal to be achieved;
• TFA: support for design or research processes and evaluation of solutions; and
• Iteratively focusing on the FNA and TFA by revisiting the identified need, balancing capabilities of available technologies, resources and constraints, achieving the most desirable outcome.
In the area of FNA, this document sets out FNA requirements for the deliverables to establish the Functional Need Expression (FNE). The FNE can serve as a basis for establishing an understanding of the expressed need, the complete list of User Related Functions (URFs), constraints and interfaces. These deliverables serve as a basis for identifying, organizing, characterizing and prioritizing functions and function interfaces. These deliverables can also support preliminary risk and reliability studies, economic studies, impact assessments and development of Functional Performance Specifications (FPSs).
In the area of TFA, this document sets out requirements for TFA deliverables which aim to satisfy the need, expressed in the FNE. The TFA deliverables are focused on analysing existing and potential solutions, identifying a complete list of the Product Related Functions (PRFs) to meet the FNE; evaluating concepts and making a choice for a solution then optimizing the Product Function Architecture (PFA) to identify the “best” solution.
Alusdokumendid:
EN 17952:2024
ISO 18725:2024
Tourism and related services — Yacht harbours and dry stacks — Requirements for clean harbours and active biodiversity harbours
Käsitlusala:
This document specifies requirements for defining a strategic approach and means for improving harbour cleanliness and for the protection of the environment and biodiversity.
This document applies to:
— yacht harbours, maritime or inland (lake, river, canal, etc.);
— mixed purpose harbours (recreational and fishing/trade);
— dry stacks.
This document is applicable regardless of the public authorities and type of management in charge of the yacht harbour. The relevant coverage zone defined is the yacht harbour area.
This document applies to:
— yacht harbours, maritime or inland (lake, river, canal, etc.);
— mixed purpose harbours (recreational and fishing/trade);
— dry stacks.
This document is applicable regardless of the public authorities and type of management in charge of the yacht harbour. The relevant coverage zone defined is the yacht harbour area.
Alusdokumendid:
Asendatud standardid
EVS-ISO 24510:2008
Joogivee- ja kanalisatsiooniteenustega seotud tegevused . Juhised joogivee- ja kanalisatsiooniteenuste hindamiseks ning parandamiseks kasutajale
Käsitlusala:
Käesolev rahvusvaheline standard määratleb kasutajate jaoks olulised ja huvipakkuvad joogivee ja kanalisatsiooni teenuste elemendid. Samuti juhendab käesolev standard kuidas teha kindlaks kasutajate vajadusi ja ootusi ja kuidas hinnata, kas nendele vajadustele/ootustele on vastatud. Käesoleva rahvusvahelise standardi ulatus hõlmab järgmiseid aspekte: erinevatele huvigruppidele ühise keele definitsioon; kasutajatele pakutava teenuse peamiste elementide ja omaduste definitsioon; teenuse eesmärgid kasutajate vajaduste ja ootuste suhtes; juhised kasutajate vajaduste ja ootuste rahuldamiseks; kasutajatele pakutava teenuse hindamise kriteeriumid; tulemuslikkuse näitajate tutvustus; tulemuslikkuse näitajate näited. Käesoleva rahvusvahelise standardi ulatus ei hõlma järgmiseid aspekte: joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise ja ehituse meetodid; joogivee- ja kanalisatsiooniteenustega seotud tegevuste opereerimise ja juhtimise korralduslik juhtimisstruktuur ja metoodika, ka lepingute sõlmimine; hoonetesiseste süsteemidega seotud teemad. MÄRKUS 1. Käesolev rahvusvaheline standard, ISO 24511 ja ISO 24512 hõlmavad rida standardeid, mis käsitlevad veeteenuseid. Seetõttu on soovitatav kasutada neid kolme rahvusvahelist standardit koos. MÄRKUS 2. Punktis 2 väljatoodud terminite ja definitsioonide nimekiri on ühine nii käesolevale rahvusvahelisele standardile, kui ka ISO 24511 ja ISO 24512. MÄRKUS 3. Lisa A sisaldab kolme tabelit, milles kasutatakse samaväärseid termineid inglise, prantsuse ja hispaania keeles.
Alusdokumendid:
ISO 24510:2007
EVS 807:2016+A1:2020
Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid
Käsitlusala:
See standard avab kinnisvarakeskkonna juhtimise olemuse. Iga kinnisvaraobjekti omanik oma otsuste ja rahastamisega tagab temale kuuluval kinnisvaraobjektil kinnisvarakeskkonna ohutuse (üldmõistes: korrashoiu) ja kasutatavuse nii ühiskonnale kui ka konkreetsetele lõppkasutajatele. Sobiliku kinnisvarakeskkonna tagamiseks on vaja teha eri tegevusi, mille elluviimisel kasutatakse üldjuhul vastava ettevalmistusega erialaspetsialiste. Standardis koostatud tegevuste klassifikaator on vajalik omanikule eelkõige selleks, et saada aru kinnisvaraobjektiga seotud tegevuste ulatusest – omand alati kohustab. Ühiskonnas kehtivad eri tasandite õigusaktid, mis reglementeerivad miinimumnõudeid korrashoiuga seotud tegevustele ja nende tulemustele. Konkreetse kinnisvaraobjekti omanik võib alati taotleda soovi korral kõrgemat kvaliteeti kui vaid miinimumnõuetele vastavust.
Korrashoiuteenuse osutamisel lähtuvad lepingupooled võlaõigusseaduses sätestatud käsunduslepingu või töövõtulepingu regulatsioonist, olenevalt valitud lepingu vormist.
Standardi koostisosaks olev tegevuste klassifikaator on samuti vajalik kinnisvaraobjektiga seotud kulude analüüsimiseks ja nende kulude jaotamiseks objektiga seotud poolte vahel.
Standard esitab valdkonnaga seotud põhimõisted, kirjeldab kinnisvarakeskkonna juhtimise ratsionaalset ja kvaliteetset korraldamist, sellega kaasnevat infovajadust ja dokumenteerimist ning kaasnevaid kulusid.
Selle standardi järgimine on vabatahtlik, kuni seda ei ole kohustuslikuks tehtud nt õigusaktiga või lepingupoolte vahelise kokkuleppega.
Korrashoiuteenuse osutamisel lähtuvad lepingupooled võlaõigusseaduses sätestatud käsunduslepingu või töövõtulepingu regulatsioonist, olenevalt valitud lepingu vormist.
Standardi koostisosaks olev tegevuste klassifikaator on samuti vajalik kinnisvaraobjektiga seotud kulude analüüsimiseks ja nende kulude jaotamiseks objektiga seotud poolte vahel.
Standard esitab valdkonnaga seotud põhimõisted, kirjeldab kinnisvarakeskkonna juhtimise ratsionaalset ja kvaliteetset korraldamist, sellega kaasnevat infovajadust ja dokumenteerimist ning kaasnevaid kulusid.
Selle standardi järgimine on vabatahtlik, kuni seda ei ole kohustuslikuks tehtud nt õigusaktiga või lepingupoolte vahelise kokkuleppega.
Alusdokumendid:
Asendatud:
EVS 807:2024
EVS 807:2016+A1+A2:2022
Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid
Käsitlusala:
See standard avab kinnisvarakeskkonna juhtimise olemuse. Iga kinnisvaraobjekti omanik oma otsuste ja rahastamisega tagab temale kuuluval kinnisvaraobjektil kinnisvarakeskkonna ohutuse (üldmõistes: korrashoiu) ja kasutatavuse nii ühiskonnale kui ka konkreetsetele lõppkasutajatele. Sobiliku kinnisvarakeskkonna tagamiseks on vaja teha eri tegevusi, mille elluviimisel kasutatakse üldjuhul vastava ettevalmistusega erialaspetsialiste. Standardis koostatud tegevuste klassifikaator on vajalik omanikule eelkõige selleks, et saada aru kinnisvaraobjektiga seotud tegevuste ulatusest – omand alati kohustab. Ühiskonnas kehtivad eri tasandite õigusaktid, mis reglementeerivad miinimumnõudeid korrashoiuga seotud tegevustele ja nende tulemustele. Konkreetse kinnisvaraobjekti omanik võib alati taotleda soovi korral kõrgemat kvaliteeti kui vaid miinimumnõuetele vastavust.
Korrashoiuteenuse osutamisel lähtuvad lepingupooled võlaõigusseaduses sätestatud käsunduslepingu või töövõtulepingu regulatsioonist, olenevalt valitud lepingu vormist.
Standardi koostisosaks olev tegevuste klassifikaator on samuti vajalik kinnisvaraobjektiga seotud kulude analüüsimiseks ja nende kulude jaotamiseks objektiga seotud poolte vahel.
Standard esitab valdkonnaga seotud põhimõisted, kirjeldab kinnisvarakeskkonna juhtimise ratsionaalset ja kvaliteetset korraldamist, sellega kaasnevat infovajadust ja dokumenteerimist ning kaasnevaid kulusid.
Selle standardi järgimine on vabatahtlik, kuni seda ei ole kohustuslikuks tehtud nt õigusaktiga või lepingupoolte vahelise kokkuleppega.
Korrashoiuteenuse osutamisel lähtuvad lepingupooled võlaõigusseaduses sätestatud käsunduslepingu või töövõtulepingu regulatsioonist, olenevalt valitud lepingu vormist.
Standardi koostisosaks olev tegevuste klassifikaator on samuti vajalik kinnisvaraobjektiga seotud kulude analüüsimiseks ja nende kulude jaotamiseks objektiga seotud poolte vahel.
Standard esitab valdkonnaga seotud põhimõisted, kirjeldab kinnisvarakeskkonna juhtimise ratsionaalset ja kvaliteetset korraldamist, sellega kaasnevat infovajadust ja dokumenteerimist ning kaasnevaid kulusid.
Selle standardi järgimine on vabatahtlik, kuni seda ei ole kohustuslikuks tehtud nt õigusaktiga või lepingupoolte vahelise kokkuleppega.
Alusdokumendid:
Asendatud:
EVS 807:2024