EVS-ISO 5667-9:2013

ISO 5667 see osa annab juhiseid põhimõtete rakendamiseks proovivõtuplaanide kavandamisel, proovivõtutoimingutel ja loeveest [näiteks estuaaridest ja tõusuvee kanalitest (tidal inlets), rannikupiirkondadest ning avamerest] võetud merevee proovide käsitlemisel ja säilitamisel. Seda ei rakendata proovivõtule mikrobioloogiliseks või bioloogiliseks uuringuks. Proovivõtu üldised juhised mikrobioloogilisel otstarbel on antud standardis ISO 8199.
ISO 5667 selle osa põhieesmärgid on määratud jaotistes 1.1 kuni 1.4.
1.1 Kvaliteedinäitajate mõõtmine
Kliima, bioloogilise aktiivsuse, vee liikumiste ja inimtegevuse mõju tuvastamiseks, samuti tuleviku muutuste ulatuse ja tagajärgede määramisele kaasa aitamiseks mõõdetakse vee kvaliteedi ruumilise jaotuse ja ajaliste trendide muutusi.
1.2 Kvaliteedikontrolli mõõtmine
Pikaajaline vee kvaliteedi mõõtmine ühes või mitmes määratud kohas, et kindlaks teha, kas kord iseloomustatud vee kvaliteet jääb ettenähtud kasutamisel, nagu suplemine, veeorganismide kaitsmine, demineraliseerimine või jahutusveena kasutamine, nõuetele vastavaks ning kas tuvastatud muutused on vastuvõetamatud.
1.3 Konkreetsetel põhjustel mõõtmine
Vee kvaliteedi märkimisväärsete muutuste põhjuse, ulatuse ja mõju hindamine ja merevette juhitud saasteaine allikate ja järgneva transformatsiooni uurimine. Sisselaskude, lekkimiste ja isegi planktoni vohamisega seotud reostust on võimalik tuvastada näiteks suurselgrootute põhjaloomade, kalade ja lindude suremuse või muude nähtuste, nagu värvuse ja hägususe muutused, ujuvate määrdunud laikude või õlikihi moodustumise põhjal. Siiski tuleb rõhutada seda, et sageli on seda eesmärki väga raske edukalt täita. Suremused võivad olla põhjustatud loodusnähtustest ja saasteainete koosmõju võib suures osas nähtamatuks jääda.
1.4 Inimtegevuse mõju uurimine
Inimtegevusest, nagu paisude, muulide, lainemurdjate või sadamate ehitusest, ja ulatuslikust merevee kasutamisest reostuse kõrvaldamiseks põhjustatud vee kvaliteedi muutuste hindamine.