EVS-EN ISO 22232-2:2020

Selles dokumendis määratletakse mittepurustavas ultrahelikatsetamises kasutatavate sondide omadused järgmistes kategooriates, kesksagedustel vahemikus 0,5 MHz kuni 15 MHz, kas fookustavad või ilma fookustamiseta:
a)  piki- ja/või põiklaineid genereerivad ühe- või kahemuundurilised kontaktsondid;
b)  ühemuundurilised sukeldamissondid.
Kui selles dokumendis on määratletud materjalist olenevad ultraheli väärtused, põhinevad need terastel, mille helilaine levimise kiirus on pikilainete puhul on (5920 ± 50) m/s ja põiklainete puhul (3255 ± 30) m/s.
See dokument ei sisalda sondide perioodilisi katseid. Harjumuspärased katsed sondide kontrollimiseks kohapeal olevate protseduuride abil on toodud standardis ISO 22232-3.
Kui sondi eluea jooksul tuleb lisaks standardis ISO 22232-3 määratud parameetritele kontrollida parameetreid, mis kokku lepitud osapoolte vahel, võib nende lisaparameetrite kontrolliprotseduuri valida selles dokumendis toodud protseduuride hulgast.
See dokument ei hõlma ka faseeritud ultraheli sonde, seetõttu vaadake ISO 18563-2.