EVS-EN 16841-2:2016

See Euroopa standardi osa kirjeldab hajumissuuna meetodit äratuntava lõhna ulatuse määramiseks konkreetsest allikast, kasutades ekspertrühma liikmete otseseid välivaatlusi kindlates ilmastikuoludes.
Hajumissuuna meetodiga määratakse kindlaks lõhnaainet tekitava heiteallika saastejoast ja selle ümbrusest konkreetse õhukvaliteediga olukorras ja teatud ilmastikuoludes (konkreetne tuule suund, tuule kiirus ja piirkihi turbulentsus) pärinevate äratuntavate lõhnade olemasolu või nende puudumine (JAH/EI). Mõõtühikuks on äratuntavate lõhnade olemasolu või nende puudumine konkreetses asukohas allatuult allikast. Saastejoa ulatust hinnatakse kui üleminekut äratuntava lõhna puudumisest selle olemasoluni.
Selle standardi peamine eesmärk on luua lõhnalehviku ulatuse kindlaksmääramise ühine alus Euroopa Liidu liikmesriikides.
Üldjuhul kasutatakse tulemusi äratuntavate lõhnadega kokkupuute usaldusväärse ulatuse kindlaksmääramiseks või kogu heitkoguse hindamiseks saastejoa ulatuse põhjal hajumise pöördmodelleerimist kasutades.
Selle Euroopa standardi kohaldamisala hõlmab äratuntava lõhnalehviku ulatuse kindlaksmääramist allatuult allikast teatud ilmastikuoludes (nt tuule suund, tuule kiirus, turbulentsus jne (vt 7.3.2)).
See Euroopa standard ei hõlma
—  välisõhu lõhnade intensiivsuse mõõtmist;
—  välisõhu lõhnade hedoonilist tooni;
—  lõhnakokkupuute hindamist välisõhus pikema ajavahemiku jooksul hindamisalal;
—  hinnangulise allika heitkoguse arvutamist lõhna levikuala hindamise alusel hajumise pöördmodelleerimist kasutades.
Olemasolevate lõhnakokkupuute hindamismeetodite, sealhulgas rastermeetodi (1. osa), hajumissuuna meetodi (2. osa) ja standardile EN 13725 vastava olfaktomeetrilise meetodi vaheliste seoste ülevaade on lisas A.