Skip to main content

Infoteenus

01 ÜLDKÜSIMUSED. TERMINOLOOGIA. STANDARDIMINE. DOKUMENTATSIOON
Uued standardid
EVS 807:2024
Kinnisvarakeskkonna korraldus ja korrashoid
Käsitlusala:

EVS 807 avab kinnisvarakeskkonna juhtimise olemuse. Iga kinnisvaraobjekti omanik tagab oma otsuste ja rahastamisega temale kuuluval kinnisvaraobjektil kinnisvarakeskkonna ohutuse (üldmõistes: korrashoiu) ja kasutatavuse nii ühiskonnale kui ka konkreetsetele lõppkasutajatele.

Sobiliku kinnisvarakeskkonna tagamiseks on vaja teha erinevaid tegevusi, mille elluviimisel kasutatakse üldjuhul vastava ettevalmistusega erialaspetsialiste. EVS 807 tegevuste klassifikaator on vajalik omanikule eelkõige selleks, et saada aru kinnisvaraobjektiga seotud tegevuste ulatusest – omand alati kohustab. Ühiskonnas kehtivad eri tasandite õigusaktid, mis reglementeerivad miinimumnõudeid korrashoiuga seotud tegevustele ja nende tulemustele. Konkreetse kinnisvaraobjekti omanik võib alati taotleda soovi korral kõrgemat kvaliteeti kui vaid miinimumnõuetele vastavust.

Korrashoiuteenuse osutamisel lähtuvad lepingupooled võlaõigusseaduses sätestatud käsunduslepingu või töövõtulepingu regulatsioonist, olenevalt valitud lepingu vormist. Standardis EVS 807 toodud tegevuste klassifikaator on samuti vajalik kinnisvaraobjektiga seotud kulude analüüsimiseks ja nende kulude jaotamiseks objektiga seotud poolte vahel.

EVS 807 esitab valdkonnaga seotud põhitermineid, kirjeldab kinnisvarakeskkonna juhtimise ratsionaalset ja kvaliteetset korraldamist, sellega kaasnevat infovajadust ja dokumenteerimist ning kaasnevaid kulusid. Selle standardi järgimine on vabatahtlik, kuni seda ei ole kohustuslikuks tehtud nt õigusaktiga või lepingupoolte vahelise kokkuleppega.

Alusdokumendid:
EVS-EN ISO 7519:2024
Toote tehniline dokumentatsioon (TTD). Ehitusdokumentatsioon. Üld- ja koostejooniste koostamise üldpõhimõtted
Käsitlusala:

See dokument kehtestab peamiselt ehituse ja arhitektuuri üld- ja koostejooniste üldised esituspõhimõtted.

Alusdokumendid: EN ISO 7519:2024; ISO 7519:2024
ISO 21636-3:2024
Language coding — A framework for language varieties — Part 3: Application of the framework
Käsitlusala: The ISO 21636 series provides a framework for the identification and description of varieties of all individual human languages (see ISO 639).
It is applicable to sign languages.
It does not apply to:
—     artificial means of communication with or between machines (such as programming languages);
—     those means of human communication which are neither fully nor largely equivalent to human language (such as sets of individual symbols or gestures that each carry isolated meanings but cannot be freely combined into complex expressions).
This document gives guidance on how to apply the framework to identify basic dimensions and sub-dimensions of linguistic variation and the resulting varieties, including major modalities of human communication. It does not include any code or individual identifiers.
This document is structured strictly analogously to ISO/TR 21636-2. For a general description of the dimension and varieties dealt with in each clause, the user can refer to the corresponding clause in that document.
This document focuses only on the identification and description of language varieties, not on the general, formal or technical aspects of the description of human language resources (LRs), which are covered by general metadata frameworks.
NOTE 1        For the general description of a language resource, a user can minimally apply at least the metadata of the Open Language Archives Community (OLAC) metadata standard, which provides an application of the Dublin Core metadata element set as defined by the Dublin Core Metadata Initiative (DCMI). These descriptors have been recognized in ISO 15836-1:2017.
NOTE 2        The Component Metadata Infrastructure (CMDI) provides a best practice guide for the sake of technical and content interoperability between LRs as well as of their sustainability.
Alusdokumendid:
ISO 24620-5:2024
Language resource management — Controlled human communication (CHC) — Part 5: Lexico-morpho-syntactic principles and methodology for personal data recognition and protection in text
Käsitlusala: This document establishes basic principles and a methodology to recognize personal data written in free text, in different languages (whether agglutinating, inflectional or isolating) and countries.
This document is applicable to protecting human data circulating in national and international industries, and private and public organizations.
This document is applicable to processing by human beings and/or automated processing, and to various domains (e.g. law, finance, health).
It does not apply to automated image processing.
This document uses formal methods only, as statistical methods are very different in nature.
Alusdokumendid:
ISO 21636-1:2024
Language coding — A framework for language varieties — Part 1: Vocabulary
Käsitlusala: The ISO 21636 series provides a framework for the identification and description of varieties of all individual human languages (see ISO 639).
It is applicable to sign languages.
It does not apply to:
—     artificial means of communication with or between machines (such as programming languages);
—     those means of human communication which are neither fully nor largely equivalent to human language (such as sets of individual symbols or gestures that each carry isolated meanings but cannot be freely combined into complex expressions).
This document defines the terms necessary to identify basic dimensions and sub-dimensions of linguistic variation and the resulting varieties, including major modalities of human communication.
Alusdokumendid:
Standardite pakett 11:2024-06-17
Kinnisvara korrashoid
Käsitlusala:
Alusdokumendid:
ISO/TS 23961-3:2024
Traditional Chinese medicine — Vocabulary for diagnostics — Part 3: Abdomen
Käsitlusala: This document defines terms for abdominal diagnosis. The equivalent terms in Chinese characters (Pinyin), Japanese characters and Korean characters are given in Annex A.
Alusdokumendid:
Asendatud standardid
EVS 807:2016+A1:2020
Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid
Käsitlusala: See standard avab kinnisvarakeskkonna juhtimise olemuse. Iga kinnisvaraobjekti omanik oma otsuste ja rahastamisega tagab temale kuuluval kinnisvaraobjektil kinnisvarakeskkonna ohutuse (üldmõistes: korrashoiu) ja kasutatavuse nii ühiskonnale kui ka konkreetsetele lõppkasutajatele. Sobiliku kinnisvarakeskkonna tagamiseks on vaja teha eri tegevusi, mille elluviimisel kasutatakse üldjuhul vastava ettevalmistusega erialaspetsialiste. Standardis koostatud tegevuste klassifikaator on vajalik omanikule eelkõige selleks, et saada aru kinnisvaraobjektiga seotud tegevuste ulatusest – omand alati kohustab. Ühiskonnas kehtivad eri tasandite õigusaktid, mis reglementeerivad miinimumnõudeid korrashoiuga seotud tegevustele ja nende tulemustele. Konkreetse kinnisvaraobjekti omanik võib alati taotleda soovi korral kõrgemat kvaliteeti kui vaid miinimumnõuetele vastavust.
Korrashoiuteenuse osutamisel lähtuvad lepingupooled võlaõigusseaduses sätestatud käsunduslepingu või töövõtulepingu regulatsioonist, olenevalt valitud lepingu vormist.
Standardi koostisosaks olev tegevuste klassifikaator on samuti vajalik kinnisvaraobjektiga seotud kulude analüüsimiseks ja nende kulude jaotamiseks objektiga seotud poolte vahel.
Standard esitab valdkonnaga seotud põhimõisted, kirjeldab kinnisvarakeskkonna juhtimise ratsionaalset ja kvaliteetset korraldamist, sellega kaasnevat infovajadust ja dokumenteerimist ning kaasnevaid kulusid.
Selle standardi järgimine on vabatahtlik, kuni seda ei ole kohustuslikuks tehtud nt õigusaktiga või lepingupoolte vahelise kokkuleppega.
Alusdokumendid:
Asendatud: EVS 807:2024
EVS 807:2016+A1+A2:2022
Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid
Käsitlusala: See standard avab kinnisvarakeskkonna juhtimise olemuse. Iga kinnisvaraobjekti omanik oma otsuste ja rahastamisega tagab temale kuuluval kinnisvaraobjektil kinnisvarakeskkonna ohutuse (üldmõistes: korrashoiu) ja kasutatavuse nii ühiskonnale kui ka konkreetsetele lõppkasutajatele. Sobiliku kinnisvarakeskkonna tagamiseks on vaja teha eri tegevusi, mille elluviimisel kasutatakse üldjuhul vastava ettevalmistusega erialaspetsialiste. Standardis koostatud tegevuste klassifikaator on vajalik omanikule eelkõige selleks, et saada aru kinnisvaraobjektiga seotud tegevuste ulatusest – omand alati kohustab. Ühiskonnas kehtivad eri tasandite õigusaktid, mis reglementeerivad miinimumnõudeid korrashoiuga seotud tegevustele ja nende tulemustele. Konkreetse kinnisvaraobjekti omanik võib alati taotleda soovi korral kõrgemat kvaliteeti kui vaid miinimumnõuetele vastavust.
Korrashoiuteenuse osutamisel lähtuvad lepingupooled võlaõigusseaduses sätestatud käsunduslepingu või töövõtulepingu regulatsioonist, olenevalt valitud lepingu vormist.
Standardi koostisosaks olev tegevuste klassifikaator on samuti vajalik kinnisvaraobjektiga seotud kulude analüüsimiseks ja nende kulude jaotamiseks objektiga seotud poolte vahel.
Standard esitab valdkonnaga seotud põhimõisted, kirjeldab kinnisvarakeskkonna juhtimise ratsionaalset ja kvaliteetset korraldamist, sellega kaasnevat infovajadust ja dokumenteerimist ning kaasnevaid kulusid.
Selle standardi järgimine on vabatahtlik, kuni seda ei ole kohustuslikuks tehtud nt õigusaktiga või lepingupoolte vahelise kokkuleppega.
Alusdokumendid:
Asendatud: EVS 807:2024
ISO/TS 18344:2016
Effectiveness of paper deacidification processes
Käsitlusala: ISO/TS 18344:2016 defines test methods and minimum requirements for paper deacidification processes regarding their effectiveness and consistency.
It is applicable for all large scale processes which offer deacidification of acid documents made of printed or hand-written paper.
Possible negative side effects of deacidification processes on the treated objects are not the subject of this Technical Specification. However, some general recommendations for how to cope with these side effects are given in Annex A.
It is not specified either, which types of paper objects can be treated by large scale deacidification methods. Whatever currently available deacidification method is used, some objects might be excluded from treatment to avoid mechanical damage to paper and bindings or other unwanted side effects. The provider of the deacidification treatment should inform the customer about the limitations of the chosen method.
Alusdokumendid:
EVS-EN ISO 7519:1999
Tehnilised joonised. Montaažijoonised. Üldvaate- ja koostejooniste koostamisel järgitavad üldpõhimõtted
Käsitlusala: Käesolev rahvusvaheline standard täiendab montaa ijooniseid käsitlevat standardit ISO 128 ning esitab peamiselt ehitusjooniste ja arhitektuurijooniste valdkonnas rakendatavad üldvaate- ja koostejooniste üldised koostamispõhimõtted.
Alusdokumendid: ISO 7519:1991; EN ISO 7519:1996
Kavandid