Infoteenus
Uued standardid
EVS 807 avab kinnisvarakeskkonna juhtimise olemuse. Iga kinnisvaraobjekti omanik tagab oma otsuste ja rahastamisega temale kuuluval kinnisvaraobjektil kinnisvarakeskkonna ohutuse (üldmõistes: korrashoiu) ja kasutatavuse nii ühiskonnale kui ka konkreetsetele lõppkasutajatele.
Sobiliku kinnisvarakeskkonna tagamiseks on vaja teha erinevaid tegevusi, mille elluviimisel kasutatakse üldjuhul vastava ettevalmistusega erialaspetsialiste. EVS 807 tegevuste klassifikaator on vajalik omanikule eelkõige selleks, et saada aru kinnisvaraobjektiga seotud tegevuste ulatusest – omand alati kohustab. Ühiskonnas kehtivad eri tasandite õigusaktid, mis reglementeerivad miinimumnõudeid korrashoiuga seotud tegevustele ja nende tulemustele. Konkreetse kinnisvaraobjekti omanik võib alati taotleda soovi korral kõrgemat kvaliteeti kui vaid miinimumnõuetele vastavust.
Korrashoiuteenuse osutamisel lähtuvad lepingupooled võlaõigusseaduses sätestatud käsunduslepingu või töövõtulepingu regulatsioonist, olenevalt valitud lepingu vormist. Standardis EVS 807 toodud tegevuste klassifikaator on samuti vajalik kinnisvaraobjektiga seotud kulude analüüsimiseks ja nende kulude jaotamiseks objektiga seotud poolte vahel.
EVS 807 esitab valdkonnaga seotud põhitermineid, kirjeldab kinnisvarakeskkonna juhtimise ratsionaalset ja kvaliteetset korraldamist, sellega kaasnevat infovajadust ja dokumenteerimist ning kaasnevaid kulusid. Selle standardi järgimine on vabatahtlik, kuni seda ei ole kohustuslikuks tehtud nt õigusaktiga või lepingupoolte vahelise kokkuleppega.
See dokument kehtestab peamiselt ehituse ja arhitektuuri üld- ja koostejooniste üldised esituspõhimõtted.
It is applicable to sign languages.
It does not apply to:
— artificial means of communication with or between machines (such as programming languages);
— those means of human communication which are neither fully nor largely equivalent to human language (such as sets of individual symbols or gestures that each carry isolated meanings but cannot be freely combined into complex expressions).
This document gives guidance on how to apply the framework to identify basic dimensions and sub-dimensions of linguistic variation and the resulting varieties, including major modalities of human communication. It does not include any code or individual identifiers.
This document is structured strictly analogously to ISO/TR 21636-2. For a general description of the dimension and varieties dealt with in each clause, the user can refer to the corresponding clause in that document.
This document focuses only on the identification and description of language varieties, not on the general, formal or technical aspects of the description of human language resources (LRs), which are covered by general metadata frameworks.
NOTE 1 For the general description of a language resource, a user can minimally apply at least the metadata of the Open Language Archives Community (OLAC) metadata standard, which provides an application of the Dublin Core metadata element set as defined by the Dublin Core Metadata Initiative (DCMI). These descriptors have been recognized in ISO 15836-1:2017.
NOTE 2 The Component Metadata Infrastructure (CMDI) provides a best practice guide for the sake of technical and content interoperability between LRs as well as of their sustainability.
This document is applicable to protecting human data circulating in national and international industries, and private and public organizations.
This document is applicable to processing by human beings and/or automated processing, and to various domains (e.g. law, finance, health).
It does not apply to automated image processing.
This document uses formal methods only, as statistical methods are very different in nature.
It is applicable to sign languages.
It does not apply to:
— artificial means of communication with or between machines (such as programming languages);
— those means of human communication which are neither fully nor largely equivalent to human language (such as sets of individual symbols or gestures that each carry isolated meanings but cannot be freely combined into complex expressions).
This document defines the terms necessary to identify basic dimensions and sub-dimensions of linguistic variation and the resulting varieties, including major modalities of human communication.
Asendatud standardid
Korrashoiuteenuse osutamisel lähtuvad lepingupooled võlaõigusseaduses sätestatud käsunduslepingu või töövõtulepingu regulatsioonist, olenevalt valitud lepingu vormist.
Standardi koostisosaks olev tegevuste klassifikaator on samuti vajalik kinnisvaraobjektiga seotud kulude analüüsimiseks ja nende kulude jaotamiseks objektiga seotud poolte vahel.
Standard esitab valdkonnaga seotud põhimõisted, kirjeldab kinnisvarakeskkonna juhtimise ratsionaalset ja kvaliteetset korraldamist, sellega kaasnevat infovajadust ja dokumenteerimist ning kaasnevaid kulusid.
Selle standardi järgimine on vabatahtlik, kuni seda ei ole kohustuslikuks tehtud nt õigusaktiga või lepingupoolte vahelise kokkuleppega.
Korrashoiuteenuse osutamisel lähtuvad lepingupooled võlaõigusseaduses sätestatud käsunduslepingu või töövõtulepingu regulatsioonist, olenevalt valitud lepingu vormist.
Standardi koostisosaks olev tegevuste klassifikaator on samuti vajalik kinnisvaraobjektiga seotud kulude analüüsimiseks ja nende kulude jaotamiseks objektiga seotud poolte vahel.
Standard esitab valdkonnaga seotud põhimõisted, kirjeldab kinnisvarakeskkonna juhtimise ratsionaalset ja kvaliteetset korraldamist, sellega kaasnevat infovajadust ja dokumenteerimist ning kaasnevaid kulusid.
Selle standardi järgimine on vabatahtlik, kuni seda ei ole kohustuslikuks tehtud nt õigusaktiga või lepingupoolte vahelise kokkuleppega.
It is applicable for all large scale processes which offer deacidification of acid documents made of printed or hand-written paper.
Possible negative side effects of deacidification processes on the treated objects are not the subject of this Technical Specification. However, some general recommendations for how to cope with these side effects are given in Annex A.
It is not specified either, which types of paper objects can be treated by large scale deacidification methods. Whatever currently available deacidification method is used, some objects might be excluded from treatment to avoid mechanical damage to paper and bindings or other unwanted side effects. The provider of the deacidification treatment should inform the customer about the limitations of the chosen method.