See standard spetsifitseerib süsteemide ja tarkvara elutsükli kõigi piiritletud infoüksuste ning infotehnoloogiliste teenuste halduseks vajalike infoüksuste (dokumentatsiooni) otstarbe ja sisu. Infoüksuste sisu määratletakse vastavalt üldistuslikele dokumenditüüpidele, mis on esitatud peatükis 7, ja dokumendi konkreetsele otstarbele (peatükk 10).
See standard eeldab, et organisatsioon rakendab elutsükli protsesse vastavalt standardile ISO/IEC 15288:2008 (IEEE Std 15288-2008) „Systems and software engineering — System life cycle processes“ või ISO/IEC 12207:2008 (IEEE Std 12207-2008) „Systems and software engineering — Software life cycle processes“, või sooritab teenusehaldust vastavalt standarditele ISO/IEC 20000-1:2005 „Information technology — Service management — Part 1: Specification“ ja ISO/IEC 20000-2:2005 „Information technology — Service management — Part 2: Code of practice“. ISO/IEC 12207:2008 (IEEE Std 12207-2008) ja ISO/IEC 15288:2008 (IEEE Std 15288-2008) määratlevad ühe protsessikogumi, millega hallata ja sooritada süsteemi elutsükli järke. Need määratlevad teabehalduse protsessi, kuid nad ei „detailiseeri dokumentatsiooni selle nimetuste, vormingu, otsese sisu ja talletava infokandja mõttes“ [ISO/IEC 15288:2008 (IEEE Std 15288-2008), 1.4)]. ISO/IEC 12207:2008 (IEEE Std 12207-2008) rajab elutsükli protsessidele ühe ühise karkassi ning piiritleb see-juures rea dokumentatsiooniüksusi või nõuab neid. Protsessi etalonmudel ei esinda mingit kindlat lähenemis-viisi protsessi teostamisele ega kirjuta ette mingit süsteemi või tarkvara elutsükli mudelit, metoodikat ega meetodit. ISO/IEC 20000-1:2005 kehtestab üldised nõuded dokumentidele ja andmikele (3.2). ISO/IEC 12207:2008 (IEEE Std 12207-2008) ei täpsusta alati, millal tuleb koostada tarkvara infoüksused ega piiritle infoüksuste sisu. See standard seab ISO/IEC 15288:2008 (IEEE Std 15288-2008) ja ISO/IEC 12207:2008
(IEEE Std 12207-2008) jaotised vastavusse ühe infoüksuste kogumiga.
Üldistuslikke dokumenditüüpe (mida võib nimetada infoüksuste tüüpideks) tuleb kasutada sellise teabe piiritlemiseks, mida vajatakse ISO/IEC 15288:2008 (IEEE Std 15288-2008) leppe-, ettevõtte-, projekti- ja tehni-liste protsesside, ISO/IEC 12207:2008 (IEEE Std 12207-2008) primaar-, abi- ja organisatsiooniliste elutsükli-protsesside või ISO/IEC 20000-1:2005 teenusehalduse protsesside toetuseks.
See standard piiritleb andmikud ja infoüksused ISO/IEC 15288:2008 (IEEE Std 15288-2008), ISO/IEC 12207:2008 (IEEE Std 12207-2008), ISO/IEC 20000-1:2005 ja ISO/IEC 20000-2:2005 viidete analüüsi põhjal; mõnedel juhtudel pakuvad need viited konkreetsete dokumentide sisu täielikke või osalisi visandeid. Nõuded elutsükli protsessidele ei sõnasta aga üheselt ja ühemõtteliselt nõudeid infoüksuse sisule ega teabele, mida vajab infoüksuse kasutaja. Peale selle võib elutsükli protsessidest pärit teave osaliselt kattuda või see võidakse luua ja läbi vaadata eri aegadel. Ühesõnaga ei anna analüüsitud viited tulemuseks infoüksuste loogiliselt täielikku loetelu.
Elutsükli iga protsessi puhul oleks võimalik koostada plaani, protseduure ja aruandeid, samuti rohkeid andmikke, taotlusi, kirjeldusi ja spetsifikatsioone. Niisugune dokumentatsiooniskeemi detailiseering oleks rangem sellest, mida spetsifitseerib ISO/IEC 15288:2008 (IEEE Std 15288-2008) või ISO/IEC 12207:2008
(IEEE Std 12207-2008). Nagu rõhutab ISO/IEC 15288:2008 (IEEE Std 15288-2008) (jaotis 1.4): „See standard ei detailiseeri elutsükli protsesse neile esitatavate nõuete rahuldamiseks ja tulemite saavutamiseks vajalike meetodite ega protseduuride mõttes.“ Niisiis võib infoüksusi vastavalt projekti või organisatsiooni eesmärkidest tulenevatele vajadustele ühendada või tükeldada; lähemalt on seda käsitletud peatükis 2 („Rakendatavus“) ja peatükis 3 („Vastavus“).
Selle standardi käsitlusalasse ei kuulu:
a) soovitatavate lähteandmete või lähte-infoüksuste vorming või sisu, välja arvatud niisuguste lähteüksuste sisu, mis on ühtlasi tulem-infoüksused;
b) loomult sarnaste infoüksuste ja nende sisu ühendamise või tükeldamise juhised;
c) süsteemi ja tarkvara elutsükli andmete, andmike, infoüksuste või dokumentatsiooni sobiva esitus¬vormingu, väljastuskandja ja hooldustehnoloogia, näiteks elektroonilise kirjastamise süsteemide, sisuhalduse süsteemide või andmehoidlate valimise juhised;
d) äritegevuse, organisatsiooni ja rahanduse üldise haldusega seotud infoüksuste detailne sisu, mis ei ole spetsiifiline süsteemi- ja tarkvaratehnikale ega infotehnoloogia teenusehaldusele, näiteks äristrateegiad, inimressursi- ja investeerimispoliitikad, personali valimise kriteeriumid, eelarvestuse ja rahalise arvestuse poliitikad ja protseduurid, kuluaruanded või palgaandmed;
e) infoüksused, mis tõendavad ainult ISO/IEC 12207:2008 (IEEE Std 12207-2008) ühe sätte, näiteks ISO/IEC 12207:2008 (IEEE Std 12207-2008), sätte 6.1.2.3.4.5 järgimist;
f) ükski ISO/IEC 15288:2008 (IEEE Std 15288-2008) või ISO/IEC 12207:2008 (IEEE Std 12207-2008) säte, mis ei määra otseselt ega kaudselt teabe jäädvustamist mingi tegevuse või töö kohta, näiteks ISO/IEC 12207:2008 (IEEE Std 12207-2008) säte 6.4.4;
g) töösaadused, mudelid, tarkvara ning muud elutsükli saaduste ja teenuste tehised, mis ei ole infoüksused ega infoüksustes kasutatavad andmikud.
MÄRKUS 1 Tarkvara kasutajadokumentatsiooni vormingute kohta annab juhiseid ISO/IEC 26514:2008 „Systems and software engineering — Requirements for designers and developers of user documentation“.
MÄRKUS 2 Töösaaduste ja infoüksuste sisu detailiseerib ISO/IEC TR 15504-5:1999 „Information technology — Software Process Assessment — Part 5: An assessment model and indicator guidance“. Selle juhised kirjeldavad infoüksuste (dokumentide) kogumit, millega hindajal tuleb võib-olla tegemist teha. Nendes juhistes nimetatud infoüksusi võidakse luua selles standardis nõutavaid infoüksusi ühendades ja tükeldades.
