EVS-ISO 9613-2:2024

See dokument täpsustab tehnilist meetodit heli sumbumise arvutamiseks müra levimisel välistingimustes, et määrata keskkonnamüra taset müraallikatest eri kaugustel. Meetod võimaldab määrata samaväärse pideva A-korrigeeritud helirõhu taset (nagu on kirjeldatud ISO 1996 standardisarjas) meteotingimustes, mis soodustavad helide levimist teadaolevatest allikatest.
Need tingimused on ette nähtud kasutamiseks heli allatuult levimisel või samaväärseks levimiseks hariliku mõõduka temperatuuri inversiooni korral maapinnal, nagu tavaliselt on selgetel ja vaiksetel öödel. Inversiooni tingimused laialdaste veepindade kohal ei ole kaetud ja võivad põhjustada kõrgema helirõhutaseme, kui on eeldatud selles dokumendis (vt nt viited [11] ja [12]).
Meetod võimaldab määrata ka pikaajalist keskmist A-korrigeeritud helirõhutaset, nagu on täpsustatud standardites ISO 1996-1 ja ISO 1996-2. Pikaajaline keskmine A-korrigeeritud helirõhutase hõlmab hindamise võimalusi mitmesuguste meteotingimuste jaoks.
Antud on juhised meteoroloogilise korrektsiooni tuletamiseks, mis põhinevad tuule nurkjaotusel, mis on asjakohased võrdlus- või pikaajalise ajavahemiku jaoks, nagu on määratletud standardis
ISO 1996-1:2016, 3.2.1 ja 3.2.2. Võrdlusajavahemike näideteks on päev, öö või öötund, mille helirõhutaseme väärtus on suurim. Pikaajalised ajavahemikud, mille jooksul keskmistatakse või hinnatakse võrdlusajavahemike heli, moodustavad olulise osa aastast (nt 3 kuud, 6 kuud või 1 aasta).
Selles dokumendis täpsustatud meetod koosneb konkreetselt oktaavribade algoritmidest (nominaalsagedusega 63 Hz kuni 8 kHz) punktallikast või punktallikate kogumist pärit heli sumbumise arvutamiseks. Allikas (või allikad) võivad olla liikuvad või paiksed. Järgmistele füüsikalistele mõjudele kasutatakse algoritmides spetsiifilisi termineid:
—  geomeetriline erinevus,
—  atmosfääris neeldumine,
—  maapinna mõju,
—  peegeldus pindadelt,
—  takistuste hindamine.
Lisateave taimestiku, tööstusalade ja hoonete kaudu levimise kohta on esitatud lisas A. Korstnapitside suunatavus tööstusobjektide heliprognooside toetamiseks on lisatud lisasse B. Näide, kuidas saab kohaliku tuuleklimatoloogia põhjal määrata kaugmaa meteoroloogilist korrektsiooni C0, on toodud lisas C. Viimaste aastakümnete kogemused, kuidas tuuleturbiinide tekitatud helirõhutasemeid ennustada, on kokku võetud lisas D.
Meetodit saab praktikas kasutada väga paljude müraallikate ja keskkondade jaoks. See on otseselt või kaudselt rakendatav enamikus olukordades, mis on seotud maantee- või raudteeliikluse, tööstusliku müra allikate, ehitustegevuse ja paljude muude maapinnal asuvate müraallikatega. Seda ei kohaldata lennu ajal õhusõidukite tekitatava heli ega kaevanduse, militaar- või muude samalaadsete toimingute tekitatud lööklainete suhtes.
Selles dokumendis kirjeldatud meetodi rakendamiseks allika oktaavriba helivõimsustaseme leviku kohta olulistes suundades on vaja teada mitut parameetrit, nagu müraallika ja keskkonna geomeetria ja maapinna omadused.
Kui on teada ainult allikate A-korrigeeritud helivõimsustasemed, võib kasutada hindamisel sumbumise tingimustena 500 hertsile vastavat sumbumist.
Meetodi täpsust ja selle praktikas kasutamise piiranguid kirjeldatakse peatükis 9.