EVS-ISO 5725-1:2002

ISO 5725 eesmärk on järgnev: a)   üldjoontes kirjeldada põhiprintsiipe mõõtemeetodite ja -tulemuste täpsuse hindamisel (tõesus ja kordustäpsus) ning rakendustes, ja katsete tulemusel anda praktilised hinnangud erinevate meetoditele (ISO 5725-1); b)   katsete tulemusel sätestada põhimeetod kahe ekstreemväärtuse hindamiseks mõõtmise täpsuse puhul (ISO 5725-2); c)   sätestada menetlus, millega tagada kordustäpsuse vahemõõtmised ning panna paika olukorrad,milles need vahemõõtmised kehtivad ja meetodid nende hindamiseks (ISO 5725-3); d)   sätestada põhimeetodid mõõtemeetodi tõesuse kindlaks määramiseks (ISO 5725-4); e)   pakkuda alternatiive põhimeetoditele (ISO 5725-2 ja ISO 5725-4), et määrata kindlaks mõõtemeetodite kordustäpsus ja tõesus teatud asjaoludel (ISO 5725-5); f)   tuua välja mõned praktilised rakendused nendele tõestele ja täpsetele mõõtmistele (ISO 5725-6).
1.2  Käesolev ISO 5725 osa tegeleb ainult mõõtemeetoditega, mis annavad mõõtmisi pideval skaalal ning annavad katse tulemuseks ühe väärtuse, kuigi see võib olla mitmete vaatluste põhjal tehtud arvutuse tulemus. See piiritleb väärtused, mis kujutavad kvantitatiivsel viisil mõõtemeetodi suutlikkust pakkuda korrektset tulemust (tõesus) või korrata antud tulemust (kordustäpsus). Seega võib järeldada, et mõõdetakse täpselt sama asja täpselt samal viisil ning et mõõteprotsess on kontrolli all.
Käesolevat ISO 5725 osa võib rakendada väga suure hulga materjalide, kaasa arvatud vedelike, pulbrite ja tahkete objektide puhul (olgu toodetud või looduslikud), eeldusel, et on püütud tagada materjali heterogeensus.