EVS-ISO 17289:2023

See rahvusvaheline standard kirjeldab optilist meetodit vees lahustunud hapniku määramiseks, kasutades fluorestsentsi kustumise põhimõttel töötavat andurit.
Mõõta võib kas hapniku kontsentratsiooni milligrammides liitri kohta või protsentuaalset küllastusastet (% lahustunud hapnik) või mõlemat. Olenevalt kasutatavast seadmest on võimalik saavutada avastamispiirid 0,1 mg/l või 0,2 mg/l tootja juhendi kohaselt. Enamik seadmeid võimaldavad mõõta väärtusi, mis on suuremad kui 100 %, st üleküllastust.
MÄRKUS Üleküllastus on võimalik, kui hapniku osarõhk on suurem kui õhus. Eriti just tugeva vetikakasvu korral on võimalik üleküllastus kuni 200 % ja rohkemgi.
Kui mõõdetakse vett, mille küllastusaste on suurem kui 100 %, on oluline võtta kasutusele meetmed, vältimaks proovist hapniku eraldumist proovi käitlemise ja mõõtmise ajal. Samamoodi on oluline vältida hapniku transporti proovi, kui küllastusaste on alla 100 %.
Meetod sobib nii välitingimustes tehtavateks mõõtmisteks ja lahustunud hapniku pidevaks jälgimiseks kui ka laboris tehtavateks mõõtmisteks. See on üks eelistatumaid meetodeid kõrge värvuse ja hägususega vete puhul ja samuti Winkleri tiitrimismeetodi jaoks mittesobivate vete analüüsimiseks, milles sisalduvad rauda ja joodi fikseerivad ained, mis võivad häirida standardis ISO 5813 määratletud jodomeetrilist meetodit.
Meetod sobib joogiveele, looduslikule veele, heitveele ja soolasele veele. Kui seda kasutatakse soolase vee, näiteks merevee või estuaari vee puhul, on hapniku kontsentratsiooni mõõtmiseks oluline soolsuse korrigeerimine.