EVS-EN ISO 5814:2012

See rahvusvaheline standard kirjeldab vees lahustunud hapniku elektrokeemilist määramismeetodit elektrokeemilise rakuga, mis on isoleeritud proovist gaasi läbilaskva membraaniga.
Mõõta võib kas hapniku kontsentratsiooni milligrammides liitri kohta või küllastusastet (lahustunud hapniku protsenti küllastustasemest) või mõlemat. Meetodiga saab mõõta hapnikuga küllastust 1 % kuni 100 %. Siiski, enamik seadmeid võimaldavad mõõta küllastust ka suurematel väärtustel kui 100 %, näiteks üleküllastust.
MÄRKUS  Üleküllastus võib esineda, kui hapniku partsiaalrõhk on suurem kui õhus. Üleküllastus 200 % ja enamgi võib ette tulla, eriti kui esineb intensiivne vetikate kasv.
Üle 100-protsendilist hapniku küllastust vees saab selle meetodiga mõõta, kui kasutatakse erivahendeid hapniku proovist eraldumise vältimiseks proovi käsitsemise ja mõõtmise käigus.
Meetod sobib välimõõtmisteks, lahustunud hapniku pidevaks seireks, aga ka laboratoorseteks mõõtmisteks. See on eelistatud meetod tugevalt värvunud ja häguste proovide analüüsimiseks ja vete jaoks, mille puhul ei saa kasutada Winkleri tiitrimist, sest need sisaldavad rauda ja joodi siduvaid aineid, mis võivad segada standardis ISO 5813[1] kirjeldatud jodomeetrilise meetodi kasutamist.
Meetod sobib joogivee, looduslike vete, heitvee ja soolase vee analüüsimiseks. Kui meetodit kasutatakse soolase vee (merevesi või suudmelahtede vesi) puhul, on oluline kasutada soolsusest tulenevat parandit.