EVS-EN ISO 26000:2020

Standard annab juhiseid erinevat tüüpi, eri suuruse ja asukohaga organisatsioonidele, käsitledes järgmiseid valdkondi:
a)  sotsiaalse vastutuse kontseptsioon, terminoloogia, definitsioon;
b)  sotsiaalse vastutuse taust, trendid ja omadused;
c)  sotsiaalse vastutusega seotud põhimõtted ja praktikad;
d)  sotsiaalse vastutuse põhiteemad ja küsimused;
e)  sotsiaalse vastutuse lõimimine, rakendamine ja edendamine organisatsioonis ning tegevuspoliitika ja praktika kaudu organisatsiooni mõjuala ulatuses;
f)  huvirühmade kindlaksmääramine ja kaasamine;
g)  sotsiaalse vastutusega seotud kohustuste, tulemuste ning muu seonduva teabe kommunikeerimine.
Standard aitab organisatsioonidel panustada jätkusuutlikku arengusse ning püüab neid julgustada tegema seadustest enamat, aktsepteerides, et seaduste täitmine on organisatsiooni fundamentaalne kohustus ning nende sotsiaalse vastutuse oluline osa. Standard püüab ka aidata kujundada ühtset arusaama sotsiaalsest vastutusest ning täiendada, mitte asendada varasemaid sotsiaalse vastutusega seotud algatusi.
ISO 26000 standardit rakendades on soovituslik võtta arvesse kohaliku ühiskonna, looduskeskkonna, kultuurilise, poliitilise ning ettevõtluskeskkonnaga seotud mitmekesisust. Lisaks on oluline arvestada ka majanduskeskkonna seisundi erinevusi, järgides samal ajal rahvusvahelisi käitumisnorme.
See standard ei ole juhtimissüsteemi standard. See ei ole mõeldud ega ole sobilik rakendamiseks sertifitseerimiseks, regulatiivsel või lepingulisel eesmärgil. Igasugune pakkumine sertifitseerimiseks või kinnitus ISO 26000 standardi põhjal sertifitseeritud olemisest on selle standardi eesmärgi mõttes väärkasutus. Kuna standard ei sisalda nõudeid, siis oleks igasugune sertifitseerimine standardiga vastuolus.
ISO 26000 standard on mõeldud juhisena organisatsioonidele sotsiaalse vastutuse alal ning seda võib kasutada ka poliitika kujundamisel. Samas on oluline arvestada, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamis¬lepingu (Marrakechi lepingu) kontekstis ei tohi seda standardit käsitleda kui „rahvusvahelist standardit”, „juhendit” või „soovitust”. Samamoodi ei saa eeldada, et meede on kooskõlas WTO kohustustega. Oluline on ka tähele panna, et standardi eesmärgiks ei ole olla alus seadusandlikeks meetmeteks, kaebusteks, kaitseks või teisteks rahvusvahelisteks, riiklikeks või muu tasandi (kohtu)menetlusteks ning sellele ei tohi viidata kui rahvusvahelise tavaõiguse arengu tõendile.
Standard ei ole takistus täpsemate või rangemate nõuetega või muud tüüpi rahvuslike standardite loomiseks.