EVS-EN ISO 11202:2010+A1:2021

1.1  Üldist
See rahvusvaheline standard määratleb meetodi masinate või seadmete tekitatava helirõhutaseme määramiseks töökohas ja muudes kindlaksmääratud kohtades, in situ. Töökoht, kus asub operaator, võib asuda välistingimustes, ruumis, kus mõõdetav müraallikas töötab, kabiinis, mis on kinnitatud mõõdetava müraallika külge, või mõõdetavast müraallikast eemal asuvas ruumis. Üks või mitu kindlaksmääratud mõõtmiskohta võivad asuda töökoha läheduses või uuritava või mõne muu seadme läheduses. Selliseid mõõtmiskohti nimetatakse ka kõrvalseisjate asukohaks.
Tekkivad helirõhutasemed määratakse A-kaalutud tasemetena. Lisaks saab vajaduse korral selle rahvusvahelise standardi kohaselt kindlaks määrata tasemed sagedusribades ja heli C-kaalutud maksimaalse helirõhutaseme.
MÄRKUS 1  Standardisarjade ISO 11200 [15] kuni ISO 11205 [19] sisu on kokku võetud standardis ISO 11200 [15].
Esitatakse meetodid kohaliku keskkonnaparanduse määramiseks (kindlaksmääratud piirväärtuse kohaselt), mida rakendatakse mõõdetud helirõhutasemetele, et kõrvaldada peegeldavate pindade mõju, v.a tasapind, millel müraallikas asub. See parandus põhineb mõõteruumi ekvivalentse heli neeldumisalal ja heli leviku karakteristikutel (müraallika asukoht või leviku suund töökohas).
Selles rahvusvahelises standardis täpsustatud meetodiga saadakse täpsusastme 2 (tehniline tase) või täpsusastme 3 (vaatlustase) tulemused. Parandusi rakendatakse taustmüra ja eespool kirjeldatud akustilise keskkonna iseloomustamiseks. Antakse juhiseid katsetatava müraallika paigaldamiseks ja kasutamiseks ning mikrofoni asukohtade valimiseks töökoha ja muude kindlaksmääratud mõõtekohtade jaoks. Mõõtmiste üks eesmärk on võrrelda eri seadmegruppide toimivust määratletud keskkonnatingimustes ning standarditud paigaldus- ja töötingimustes.
MÄRKUS 2  Saadud andmeid saab kasutada ka tekkiva müra helirõhutasemete deklareerimiseks ja kontrollimiseks standardi ISO 4871 [9] kohaselt.
1.2  Müra tüübid ja müraallikad
Selles rahvusvahelises standardis määratletud meetod sobib igat tüüpi müra jaoks (püsiv, muutuv, kõikuv, isoleeritud impulssmüra jne), mis on määratletud standardis ISO 12001.
Selles rahvusvahelises standardis määratletud meetod on rakendatav kõigile müraallikatele tüübist ja suurusest olenemata.
MÄRKUS  Selles rahvusvahelises standardis kasutatakse sõnu „seade“ ja „mõõdetav müraallikas“ masina või seadme tähistamiseks.
1.3  Mõõtekeskkond
Mõõtekeskkonna tüüp mõjutab tekkiva heli helirõhutaseme määramise täpsust. Seda rahvusvahelist standardit saab rakendada kõikides ruumides, kus saab kohaldada standardi nõudeid. Ruumi suhtes kehtivad nõuded on vähem ranged kui standardi ISO 11201 [16] nõuded, eriti nõuded keskkonna akustiliste omaduste kohta.
1.4  Töökoht ja muud määratud mõõtmiskohad
See rahvusvaheline standard on kohaldatav töökohtades ja muudes määratud kohtades, kus tuleb määrata helirõhutase.
Mõõtmisteks on sobivad järgmised kohad:
a)  töökoht, mis asub müraallika läheduses; see on koht, mida kasutatakse paljude tööstusseadmete ja kodumasinate mõõtmisel;
b)  kabiinis asuv töökoht, mis on mõõdetava müraallika lahutamatu osa; see on koht, mida kasutatakse paljude eri liikurmasinate mõõtmisel;
c)  osaliselt või täielikult suletud töökoht (või ekraaniga kaitstud koht), mille tootja tarnib müraallika lahutamatu osana;
d)  töökoht, mis on müraallikaga osaliselt või täielikult suletud – selline olukord võib ilmneda mõne suure tööstusseadme korral;
e)  kõrvalseisja töökohad, kus on isikud, kes ei tööta selle müraallikaga, kuid kes võivad vahetevahel või pidevalt asuda müraallika vahetus läheduses;
f)  muud määratud kohad, mis ei pruugi olla kellegi töökohad.
Töökoht võib asuda ka operaatori määratud liikumisteel (vt jaotis 10.4).