EVS-EN 1363-1:2020

Selles dokumendis kirjeldatakse üldiseid põhimõtteid, kuidas määrata eri ehitustarindite tulepüsivust standardtulekahju olukorra tingimustes. Erinõuete kohased alternatiivsed ja lisakatseprotseduurid on toodud standardis EN 1363-2.
Kõikides Euroopa standardites kehtib tulepüsivuse katsete suhtes põhimõte, mille puhul, kui katsetuse menetlus ja aspektid on ühised kõikidele katsemeetoditele, näiteks standardtulekahju temperatuuri/aja kõver, on need määratletud selle katsemeetodiga. Juhul, kui üldpõhimõte vastab katsemeetodile, kuid üksikasjad varieeruvad katsetatava tarindi järgi (näiteks tarindi tulele mitte allutatud külje pinna temperatuuri mõõtmine), esitatakse põhimõte selles dokumendis, kuid üksikasjad spetsiifilises katsemeetodis. Teatud katsetuste kohta, näiteks tuletõkkeklapid, see dokument üksikasju esile ei too.
Katsetuste tulemused võivad olla otseselt kohaldatavad teistele samalaadsetele tarinditele või katsetatud tarindi variatsioonidele. Sellise kohaldamise ulatuse lubamine on seotud katsetuste tulemuste otsese kasutusulatusega. See sisaldab endas reegleid, mis piiravad katseeksemplari variatsioonide võimalusi ilma lisauuringuteta. Lubatud varieerimise reeglid tuuakse esile igas spetsiifilises katsemeetodis.
Katsetulemuste varieerimise võimalikkused, mis jäävad väljapoole otsest kasutusulatust, esitatakse laiendatud kasutusulatuses. See põhineb tunnustatud organisatsiooni teostatud katsetatava toote analüüsil. Toote otsese ja laiendatud kasutusulatuse asjaolud on esitatud lisas A.
Kestus, mille jooksul katsetatud tarind ja selle otsese või laiendatud kasutusulatuse järgsed variatsioonid vastavad spetsiifilistele nõuetele, annab aluse tarindi klassifitseerimiseks.
Kõik selles dokumendis toodud väärtused on nominaalsed, kui pole esitatud teisiti.