EVS 945:2023

See Eesti standard on rakendatav reovee puhastamiseks vajalike puhastusmeetodite kavandamisel ja seadmete dimensioonimisel nii uue reoveepuhasti rajamisel kui ka olemasoleva puhasti laiendamisel või ümberehitamisel sõltumata reoveepuhasti omandivormist.
Reoveepuhastid jagunevad Eestis kolme suurusklassi:
—  omapuhastid ehk kohtpuhastid:   kuni 49 IE;
—  reovee väikepuhastid:       50 IE  kuni 1999 IE;
—  reovee suurpuhastid:         2000 IE   kuni 100 000 IE ja rohkem.
Lisaks eristatakse tööstusreoveepuhastid ja eelpuhastid ehk kohtpuhastid. Tööstusreoveepuhastid puhastavad tööstuses või muu tootmise käigus tekkinud reovett, heitvesi juhitakse otse suublasse.
Eelpuhastid on muda-, liiva-, rasva- ja õlipüüdurid ning nende kombinatsioonid ja muud reovee osalise puhastamise tehnoloogilised seadmed, mille läbimise järel juhitakse reovesi ühiskanalisatsiooni. Eelpuhastus võib olla ka bioloogiline puhastus, mille käigus vähendatakse reovees orgaanilise aine ja toitainete koormust enne ühiskanalisatsiooni suunamist.
Reoveepuhastusmeetodid jagunevad mehaaniliseks, bioloogiliseks ja vajaduse korral järelpuhastuseks. Mehaanilise puhastuse käigus eemaldatakse võrede abil suuremad võõrised ning liivapüüduris liiv, mis oma abrasiivsete omaduste tõttu kulutab pumpasid ning edasistes protsessi etappides settib mahutitesse. Vajaduse korral kasutatakse rasvainete eraldamiseks rasvapüüdureid või kombineeritud seadmeid. Keemilise fosforiärastuse korral rakendatakse sadestuskemikaali doseerimist kombineeritult bioloogilise puhastusega. Joonisel 1 on esitatud lihtsustatud reoveepuhastuse põhimõtteskeem.
Selles standardis on kirjeldatud Eesti oludes väikepuhastites enam levinud puhastustehnoloogiat – aeroobne bioloogiline puhastus, keskendudes ainult läbivoolsele aktiivmudaprotsessile. Annus- ja biokilepuhasti rajamisel tuleb lähtuda nende spetsiifikast ja asjakohastest normdokumentidest ning juhenditest.
Puhastustehnoloogia valimiseks peab olema teave reovee saasteainete sisalduse ning suubla seisundi kohta. Kui see erineb tavapärasest, nt reovee lämmastikusisaldus on piirväärtustest palju suurem, tuleb valida lämmastikuärastust hõlmav tehnoloogia (vt lisaks standardis toodule näiteks DWA-A 131 juhised), või kui reovesi sisaldab raskmetalle, tuleb rakendada nende ärastamise võtteid.
Standardis määratakse nõuded reoveepuhastile planeerimise, projekteerimise, ehitamise, käitamise ja hoolduse kohta ning tegevused nõuete täitmiseks.
Omapuhastite valikul juhinduda asjakohastest õigusaktidest ning standardist EVS-EN 12566 (kõik osad) ja tehnilisest aruandest CEN/TR 12566 (kõik osad). Eelpuhastite valikul juhinduda asjakohastest õigusaktidest ning standarditest EVS-EN 858 (kõik osad) ja EVS-EN 1825 (kõik osad).
Standardis ei käsitleta tööstusreoveepuhasteid.