EVS 915-1:2020

Selles Eesti standardis antakse juhised ja soovitused, kuidas hankida ehitise projekteerimise teenust ja teisi ehitise projekteerimisega funktsionaalselt seotud ehituskonsultatsiooniteenuseid kooskõlas ning lähtuvalt riigihangete seadusest.
Standardi juhised ja soovitused väljendavad ehitiste projekteerimise tegevusala toimimispõhimõtteid ning head tava. Jättes kõrvale riigihangete seadusest tulenevad nõuded ja piirangud, on projekteerimise tegevusala põhimõtted ja tavad edukalt rakendatavad ka erasektoris, sest projekteerimise, ehitustöö ja ehitiste põhiolemus ei sõltu sellest, kas tellija on või ei ole kohustatud järgima riigihangete seadust. Olemuselt on tegemist üldise juhisega, kuidas hankida ehitise projekteerimise teenust, koos keskendumisega nõuetele ja piirangutele, kui tellija peab järgima riigihangete seadust. Standardi tuumaks on selgitused ja soovitused selle tegevusala olemuse ning toimimispõhimõtete mõistmiseks ja seeläbi asjatundliku hanke korraldamiseks.
Standard käsitleb ehitise projekteerimise riigihangete ettevalmistamist ja korraldamist, projekteerimise valdkonnas tegutsevale ettevõtjale kehtivaid nõudeid ning projekteerimise riigihangete alusdokumentidele esitatavaid nõudeid, soovitusi ja juhiseid. Samuti käsitletakse projekteerimise riigihangete korraldamiseks sobilikke menetlusliike, hindamiskriteeriume ning projekteerimisteenuse hankelepingu tingimusi.
Riigihangete korraldamise nõuded tulenevad siseriiklikest ja Euroopa Liidu õigusaktidest ning riigihangete korraldamisel tuleb järgida õigusaktides sätestatud nõudeid. Samas ei ole standardi eesmärk detailselt selgitada riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid ega vorminõudeid, mis on rakendatavad kõikidele juhtumitele, sõltumata hankelepingu esemest. Standard keskendub sellistele küsimustele, mis on projekteerimisteenuse ja muude ehituskonsultatsiooniteenuste tellimisel keskse tähtsusega, et rõhutada nimetatud valdkonna sisuliste küsimuste prioriteetsust riigihangete seaduses juba niigi reguleeritud formaalsete ja menetluslike küsimuste ees.
Standardi käsitlusalasse kuuluvad ehitiste projekteerimise riigihanked, mis samal ajal vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:
—  riigihanke objektiks on hoone, tehnovõrkude, tee, teerajatiste, haljastuse ja välisruumi kujunduslike rajatiste projekteerimine. Arvestades väga mitmekesiseid erinõudeid ning võimalikke avalik-õiguslikke kitsendusi, millega tuleb ehitiste projekteerimisel arvestada, ei kuulu standardi käsitlusalasse eriehitiste  projekteerimine. Sõltumata sellest saab selle standardi põhimõtteid ja soovitusi rakendada ka eriehitiste projekteerimisel, kuid sellisel juhul tuleb lisaks arvestada vastava ehitise liigi kohta ehitusseadustikus ja muudes õigusaktides sätestatud erinõudeid;
—  riigihanke eeldatav maksumus on võrdne siseriikliku piirmääraga või ületab seda . Standardi käsitlusalas ei ole lihthanked ega alla lihthanke piirmäära jäävad riigihanked, sest väiksema eeldatava maksumusega riigihangete puhul näeb seadus hankijatele ette suurema otsustuspädevuse, menetluse lihtsuse ja paindlikkuse ning hankijal on ulatuslik kaalutlusruum menetlusreeglite valikul. Sõltumata sellest saab selle standardi soovitusi ja juhiseid rakendada ka lihthangete ja sellest väiksema eeldatava maksumusega hangete korral, sest projekteerimise korraldamise ja ehitusprojekti koostamise sisulised põhimõtted ei sõltu riigihanke formaalsetest menetlusreeglitest ega hanke eeldatavast maksumusest;
—  ehitise projekteerimise riigihange korraldatakse avatud või piiratud hankemenetlusena, võistleva dialoogina, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena või väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, samuti kui ehitise ideekavandi saamiseks korraldatakse ideekonkurss. Standardi käsitlusalasse ei kuulu innovatsioonipartnerlus ega teenuste kontsessioonid;
—  riigihanke korraldab avaliku sektori hankija, välja arvatud juhul, kui avaliku sektori hankija sõlmib kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankelepingu või kui avaliku sektori hankija sõlmib hankelepingu seoses tema tegutsemisega võrgustikusektoris ning kohaldab vastavaid menetlusreegleid . Standardis ei käsitleta ka võrgustikusektori hankija  hankeid seoses tema tegutsemisega võrgustikusektoris.
Standardis ei käsitleta üldplaneeringute ega detailplaneeringute koostamiseks konsultatsioonihanke korraldamist ega planeeringute koostamist. Vastavas osas tuleks juhinduda Eesti Planeerijate Ühingu ja Rahandusministeeriumi koostöös valminud juhendist „Soovitused ruumilise planeerimise konsultatsioonihanke läbiviimiseks“ . Nimetatud dokumenti on kasutatud lähteinfona ka selle standardi koostamisel.
Arvestades õigusloome dünaamikat, on standardi kasutamisel soovitatav üle kontrollida tekstis esitatud õigusaktide viited ning selgitada välja, kas õigusaktide sõnastust on pärast standardi jõustumist muudetud. Viited õigusaktidele on esitatud 08.06.2020 seisuga.