EVS 812-6:2012+A1:2013

Tegemist on standardi EVS 812-6:2012 ja selle muudatuse A1:2013 konsolideeritud väljaandega. Standard EVS 812-6:2012 on uustöötlus standardi 2005.a väljaandele ning peamised muutused sellega võrreldes on järgmised: 1) Ehitisevälise tulekustutusvee määramisel arvestatakse ehitise põlemiskoormust, tuletõkkesektsiooni piirpindala, automaatsete tulekustutussüsteemide olemasolu, ehitise tuleohuklassi ja tulekahju arvestuslikku kestvust. Asula tuletõrjeveevärgi projekteerimisel tuleb arvestada veel samaaegsete tinglike tulekahjude arvuga. 2) Ehitiseväliseks tulekustutamiseks vajalikud rajatised ning nende vahekaugused on muutunud väiksemaks. Standardis kajastatud tuletõrje veevõtukohtade kauguste määramisel on arvestatud päästemeeskonna võimekuse ja päästeauto peal oleva varustusega, võimalikult kiire inimelude ja vara päästmisega, kasutades ära võimalikult palju päästeauto varustust. 3) Ehitisevälise tuletõrjeveevärgi lahendamiseks on välja pakutud erinevaid lahendusi piirkondades, kus ei ole võimalik tagada tulekustutusvett ühisveevärgist. 4) Ehitisesisene tuletõrjeveevärk on jaotatud kaheks klassiks. Standardis käsitletud ehitisesisene tuletõrjeveevärk on mõeldud kasutamiseks hoones viibivatele inimestele ja päästemeeskonnale. Muudatusega A1:2013 on muudetud standardi EVS 812-6:2012 seda osa, mis käsitles I kasutusviisiiga ehitiste (suvila, aiamaja) kustutusvee tagamist. Muudatusega lisatakse standardisse uus lisa N "Ehitiseväline tuletõrjeveevärk I kasutusviisi (suvila, aiamaja) piirkondades tehisliku veevõtukoha baasil."