yucelyilmaz/Shutterstock.com
Esimest korda tutvustas tehisintellekti (AI) kontseptsiooni ulmekirjandus eelmisel sajandil. Küll aga olid esialgu selle reaalset arengut takistamas tehnoloogilised piirangud (näiteks arvutite ebapiisav arvutusvõimsus) ja kõrged kulud.
Valdkonna kiirem areng algas alles 1990. ja 2000. aastatel. Tänaseks on AI-st mitmetes sektorites oluline tööriist saanud.
Tehisintellekti kasutamine Eestis
Kuigi Eesti ettevõtted jäävad hetkel AI kasutuselevõtu (5%) poolest Euroopa Liidu keskmisest (8%) maha, siis võib tulevikus selle laiemal levikul olla positiivne mõju Eesti majandusele. Värske uuringu tulemusel selgub, et generatiivse tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt võib Eesti SKP-d 3 miljardi euro või 8 protsendi võrra suurendada. Samal ajal võib investeerimisega viivitades SKP võimekus hoopiski väheneda kuni 2 protsenti.
Euroopa ettevõtted kasutavad abistavaid tehisintellekti tehnoloogiaid põhiliselt erinevate töövoogude automatiseerimiseks või otsustusprotsessides. Samuti on olulisel kohal masinõppe kasutamine andmeanalüüsis.
Statistikaameti 2023. aasta uuringust „Infotehnoloogia ettevõttes“ selgus, et Eesti ettevõtete seas on tehisintellekti tehnoloogiate kasutamine kasvamas. Enam kui viiendik suurettevõtetest on kasutanud AI tehnoloogiaid. Nende ettevõtete kõige levinumateks tegevusaladeks olid finants- ja kindlustustegevus, info ja side, IKT sektor ja ka energeetika.
Kuna võimalused AI kasutamiseks arenevad pidevalt, siis kaasnevad sellega ka mured privaatsuse, eelarvamuste, võrdsuse, ohutuse ja turvalisuse pärast.
AI juhtimissüsteemide standard ISO/IEC 42001
ISO/IEC 42001 on rahvusvaheliselt tunnustatud standard ja pakub ettevõttetele süstemaatilist lähenemist erinevate probleemide lahendamiseks, mis on seotud AI kasutuselevõtmisega. Raamistik katab valdkondi nagu näiteks eetika, vastutus, läbipaistvus ja andmekaitse.
ISO/IEC 42001 on loodud selleks, et aidata ettevõttetel ohutult ja tõhusalt AI kasutamisest maksimaalselt väärtust saada. Kasu võib saada mitmel moel:
- Kõrgem kvaliteet, ohutus, jälgitavus ja läbipaistvus,
- Tõhusus ja AI riskide hindamine,
- Suurem enesekindlus süsteemide kasutamisel,
- Vähenenud kulud AI kasutuselevõtmisel,
- Nõuetele vastavus läbi spetsiifiliste ohjemeetodite.
See sarnaneb teiste juhtimissüsteemidega nagu näiteks: kvaliteedijuhtimissüsteem ISO 9001, keskkonnajuhtimissüsteem ISO 14001 ja infoturbe halduse süsteem ISO/IEC 27001.
Standardi üleshitus
Standardi teemadeks on: organisatsiooni ja selle konteksti mõistmine, eestvedamine ja pühendumus ning riskide ja võimaluste käsitlemise planeerimine. Samuti katab see ka ressursside, kompetentsuse, AI riskide hindamise, tulemuslikkuse hindamise ja mittevastavuste ning parendamisega seotud teemasid.
Lisa A – viited ohjemeetmetele ja nende eesmärkidele ja juhtelementidele,
Lisa B – AI ohjemeetmete rakendusjuhised,
Lisa C – võimalikud AI-ga seotud organisatsioonilised eesmärgid ja riskiallikad,
Lisa D – AI juhtimissüsteemi kasutamine sektorite lõikes ja integreerimine muude juhtimissüsteemide standarditega.
Standard on meie e-poes kättesaadav ingliskeelsena.